Levik

ASF Euroopa Liidus

ASP on erinevates EL-i riikides esinenud alates 2014. aastast. See sigade ja metssigade jaoks väga oluline loomahaigus levib üha enam Euroopas – alustades EL-i idapoolsetest piirnevatest riikidest.


Päritolu: Kuidas ASF Euroopasse jõudis?

ASF-i peamine levikuala on Sahara-tagused Aafrika riigid. Tõenäoliselt toodi ASF Gruusiasse Aafrikast. 2007. aasta juunis teatati esimestest ASF-i puhangutest Gruusias. Põhjuseks kahtlustatakse ASF-i viirust sisaldanud toidujäätmete ebaseaduslikku kõrvaldamist. Järgneval perioodil levis ASF Gruusias ja sealt aina kaugemale põhja ja lääne poole.

ASF-i viiruse sisenemine Sardiiniasse 1978. aastal on toonud kaasa kodusigade ja metssigade korduvad puhangud seal tänaseni. Epideemia on aga seni piirdunud saarega.

Erinevalt sigade klassikalisest katkust ei esinenud sigade Aafrika katku Saksamaal enne puhangut 2020. aasta septembris. 


Tšehhi Vabariik: edu tänu varajasele tegevusele

Tšehhi Vabariigis alates 2017. aasta juunis sigade katku esmakordsest avastamisest alates Tšehhi Vabariigis tekkinud sigade katku puhang suudeti varajase avastamise ja intensiivsete meetmete võtmisega ohjeldada, nii et 2018. aasta oktoobris suutis Tšehhi Vabariik järgida Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) nõuded kuulutas ASF-i puhangu väljasurnuks. See hõlmas ka varude intensiivset küttimist.

Alates 2019. aasta veebruarist on Tšehhi Vabariik EL-i määruste kohaselt taas ASF-vabaks peetud.


Saksamaa vahele jäi: Belgia

Belgia puhang näitab, et inimfaktor võib ASF-i viirust pikkade vahemaade taha edasi kanda. See tähendab, et Baden-Württembergi risk on jätkuvalt kõrge.

Belgias Luksemburgi provintsis - Prantsusmaa-Luksemburgi-Belgia piirikolmnurgas, umbes 60 kilomeetri kaugusel Saksamaa piirist - leiti 13. septembril 2018 surnuna leitud metssigadelt sigade kate. Sündmuse piiritlemiseks rajati piiranguvööndid ja muuhulgas rajati metsiku piirdeaiad – mis puudutas vaid metssigade populatsiooni.

See on Belgia ametivõimud

suutis tagada, et epideemia ei leviks kodusigade populatsioonidesse.
Läbi intensiivsete korjuskatsete ja metssigade küttimise suudeti Belgia taas ASF-i viirusest vabastada. Belgiat peetakse nüüd taas ASF-vabaks.


Poola, Brandenburg, Saksimaa, Mecklenburg-Vorpommer ja Baden-Württemberg

Alates 14. novembrist 2019 on ASF-i juhtumeid metssigadel avastatud ka Lääne-Poolas. Esimesed tõendid saadi umbes 80 kilomeetri kaugusel Saksa-Poola piirist.

Pärast edasisi juhtumeid Saksamaa-Poola piiri lähedal kinnitati 10. septembril 2020 Brandenburgis esimene juhtum metsseal, samuti tuvastatud ohualal tuvastatud metssigadel. 31. oktoobril 2020 avastati Saksimaal tervel metsseal ASF.

Epideemia on nüüdseks jõudnud Mecklenburg-Vorpommerni piirkonda Parchimist lõuna pool ja Saksimaale Dresdenist põhja pool. Isegi lõunast on ASP arenenud alla 400 km (Genovast põhja pool asuv ala). Brandenburgis ja Mecklenburg-Vorpommernis olid mõjutatud ka mõned kodusigade populatsioonid.

2022. aasta mais tuvastati Emmendingeni rajoonis Baden-Württembergi linnas kodusigade karjas sigade katku.


Kontrollimatu leviku tagajärjed

ASF: Ravimatu, surmav ja vajab kontrolli

Sead (mets- ja kodusigad) võivad nakatuda haigete loomade kehavedelike või saastunud jäätmete ja seadmete kaudu. Nakatunud loomadel on rasked sümptomid, nagu palavik, seedetrakti või hingamisprobleemid.

Nii sigade klassikaline katk kui ka sigade katk on sigadel ravimatud ja peaaegu alati surmavad. Mõlemad haigused kuuluvad teatamiskohustuslike loomataudide hulka, kus loomaomanikel ja loomahooldajatel on kohustus teatada epideemiakahtlusest vastutavale veterinaarametile.


Sigade klassikalise katku ajalugu

Paljud põllumehed ja loomaarstid mäletavad siiani laastavat sigade katku epideemiat. Ainuüksi aastatel 1993–2002 tuli Euroopas hukata üle 15 miljoni sea.

Viimane haigusjuht esines 2006. aastal Nordrhein-Westfaleni Borkeni piirkonnas, kus 92.000 farmis tapeti ettevaatusabinõuna umbes 185 XNUMX siga.


Majanduslik mõju

ASF-sündmusel riigis on sealiha tootmisele tohutu negatiivne mõju. Eksport EL-i välistesse riikidesse kukub kokku, sest ükski riik ei taha importida sealiha riigist, kus esineb ASF-i.


Avalik infrastruktuur

Seoses vajalike sulgemis- ja hügieenimeetmetega on oodata piiranguid nii transpordi infrastruktuurile, kaubanduslikule logistikale kui ka metsandusele ja põllumajandusele.


Ühine ülesanne

Nakkusahelate, mõjutatud sektorite, kasutatava avaliku/erainfrastruktuuri ja sigade katku kontrollimatu leviku tõsiste tagajärgede tõttu on ASF-i vastased meetmed asutustele, organisatsioonidele, ettevõtetele, põllumajandusele, riikidele ja üleeuroopalisele ühine ülesanne. jahindus ja metsandus Eraisikud.